«Olen nüüd inimeste seas – teenin «poisina» «moodsate jalanõude» äris, linna peatänavas. Mu peremees on väike ümmargune mehike; tal on tõmmu kulunud nägu, rohelised hambad ja vesiselt-räpased silmad. Tundub, nagu oleks ta pime, ja ma teen grimasse, et selles veenduda.»
