Rein Luik, eestlasest ettevõtja ja mehaanikateadlane kauges Ameerikas, avab käesolevate kaante vahel oma elu ja töö paljudelt tahkudelt. Suuresti otsekõnes ja minavormis ülesehitatud elulooraamatu leheküljed peaksid avama ühe tõepoolest põneva inimese kujunemise ja mitmekülgse tegevuse – just selle, mida saab kokku võtta sõnadega
sõjapagulasest-poisikesest suure tehnoloogiakontserni presidendiks.
Ta sattus, nagu paljud eakaaslased, Teise maailmasõja ohtude eest põgenedes koos vanematega esmalt Saksamaale ja Austriasse, et pärast viis aastat väldanud seiklemist mööda pagulaslaagrite riburada lõpuks jõuda Uude Maailma, millest saigi edasiseks ta päriskodu. Seal pidi nooruk esialgu rassima mitmesugust ränka ja lihtsat tööd, enne kui võis omandada kõrghariduse mehaanika alal ja promoveerida koguni teaduste doktoriks.
Rein Luik asutas oma firma ning alustas ülitäpsete ja hiigelsuurte paraboloidantennide valmistamist maailma kõige tähtsamatele kosmoseside ja uurimise organisatsioonidele ning omandas selles valdkonnas kindla juhtpositsiooni.
Eks nendest paraboloididest tulenebki käesoleva raamatu pealkiri – mõistagi teatavas ja mõneti kaudses mõtteseoses Aleksei Tolstoi tuntud ulmeromaaniga «Insener Garini hüperboloid».