Andrei Voznessenski, olles tundliku eetikanärviga ja aldis sotsiaalsetele probleemidele, on teatud mõttes publitsistlik luuletaja, minetamata sealjuures ajastupärast dramaatilist lürismi. Meetrikaga vabalt ümber käies kasutab autor oma loomingus rahvaluule vormivõtteid, siseriime, troopidest rohkesti ootamatuid metafoore.