Kaiemägi oli põlise Saare talu krundis ja kuulus karjamaaks. Ega wana peremehele Peedile just iseäranis ei meeldindki alalised pillerkaaritamised ta karja söödanmurul, tambiti ja tantsiti laupäeva õhtuti maa otse mustaks ja ööl kostis wana peremehe kambriakendesse räuskamine ja kilkamine, mis ta niikuinii kehwa wanamehe und segas. Aga mis sa noore rahwaga ikka teed – kui wana Peet keelma oleks hakandki, kas jubilised sellest oleks küsind, mine ennast ainult kogu walla ja mõisarahwa ees narriks tegema ja ega siis poleks ka hingerahu wanul päiwil talle antud ööl ega päeval. Mine siis ja jaga maad kõikide küla kaakidega, kui hõlpsasti ettewaatamata keelu pärast tappagi wõib saada, ehť koguni midagi weel halwematki ei juhtu.
