«See teos ei ole muusikamehe kirjutatud. Santeri Levas oli Sibeliuse sekretär -- tema kirjapanekud on seega kauaaegsete tähelepanekute, muljete ja meeldejäetud faktide resultaat. Kindlasti on autor püüdnud Sibeliust õige mitmekülgselt kujutada, kuid -- mis parata! -- iga kirjapaneja teeb paratamatult valiku sellest, mis talle kõige olulisemana näib või südamelähedasemana tundub. Ja nii omandab kirjeldatav peaaegu märkamatult mõningaidki kirjeldaja enese näojooni.»
Leo Normeti saatesõnast