«Mul pole põhjust koormata seda eessõna mu jutustuse juure suurema hulga üksikasjadega, kuid kinnitan, et mul on neid palju. Loodan, et olen osaltki veenanud lugejat ses, et mu koera – selle raamatu kangelase – seiklused on tõesti läbi elatud seiklused tõsisest inimsööjate maailmast. Jumala eest! – kui võtsin naise kaasa sõidule Minotaga, leidsime laeval väikese neegreid ajava, kummardamisväärse mägrakoera, kes oli sama silekarvaline kui Jerrygi; ta nimi oli Peggy. Poleks olnud Peggyt, oleks jäänud kirjutamata see raamat.»
