Ei uhke ilma lõbuks loonud ma lustimeeli luuleteost, kuid sulle oleksin küll toonud ja pühendanud sõbrapeost siin värssides ma vägevama romaani, mille mõttering ja tunded oleksid niisama leekpuhtad, lihtsad kui su hing. Mis parata -- mu pooldajana eks võta heaks nii kirjus loos need ideaalsed, verihaljad, lihtrahvalikud, nukrad naljad -- kõik, mis mu kerges esmahoos, mu virge vilipäeva kestes, mu elu põuapaine alt külm aru koges inimestes ja süda varus valusalt.
