Töö teadusliku organiseerimise üheks sõlmprobleemiks on igasuguste tööajakadude likvideerimine või oluline vähendamine. Ei saa ju leppida, et seisuajad moodustavad kuni 25% ja rohkemgi tööajast.
Seetõttu on igas ettevõttes vaja nii töölt puudumise kui ka tööpäevasisese tööaja kasutamise püsivat jälgimist, registreerimist ja analüüsimist.

Kuna ettevõtted ei oma küllaldast ülevaadet tööaja kasutamise analüüsimise võimalustest, siis käeslevad metoodilised soovitused aitavad seda puudust kompenseerida.