Georg Mülleri «Jutluseraamat» on «Eesti mõtteloo» raamatuna ajas kõige kaugemale tagasi astuv teos. Need 39 jutlust on peetud juba aastatel 1600–1607 (kirja on viimane jutlus pandud küll aastal 1606). Tallinnas Püha Vaimu kirikus. Käsikiri leiti aastal 1884 ja on eelkõige pakkunud huvi eesti keele uurijatele, sest kogudus, kellele neid jutlusi peeti, oli eesti kogudus ja jutlused olid suures osas kirja pandud eesti keeles.
Nüüd on need jutlused tänapäeva lugeja ette toodud kaasaegsesse eesti keelde «tõlgituna». Paralleelselt on ära toodud ka Mülleri enese tekst. Huviline näeb, kuidas on eesti keel 400 aasta eest kirja pandud.
Lugeja saab teada, millest kõneles pühendunud hingekarjane noil kaugetel aegadel oma eesti kogudusele Tallinnas, kui maad laastas sõda, katk ja näljahäda, ning rahva hulgas levis laialt ebausk.
Selles raamatus sisaldub lisaks koostajate saatesõnadele ka Villem Reimani põhjalik eessõna Georg Mülleri jutluste esimesele (saksakeelsele) väljaandele 1891. aastal.