Autori proloogist: «Ma lihtsalt pean kirjutama oma kallist teekaaslasest, Eestimaa naisest, andekast muusikust Vaike Vahist, kes lootusetus olukorras oma 30 aastaks Siberisse mõistetud meest ootama jäi. Nagu dekabristide naised 12 000 kilomeetrit maha sõitis, mind sinna vaatama tuli ja poliitilistel põhjustel, vastavalt meie omavahelisele kokkuleppele ühe ja sama mehega, minuga, 2 korda abiellus. Olgu see raamat pühendatud kõikidele Eesti naistele, kes neil rasketel aegadel kindlaks jäid, oma kohust täitsid ja oma mehi truult aastaid ootasid.»
