Cormac McCarthy, keda on nimetatud ka ameerika parimaks tundmatuks kirjanikuks ja ameerika kirjanduse kõige hoolikamalt hoitud saladuseks, oli kirjutanud enne romaani «Kõik need ilusad hobused» juba viis raamatut, mis olid taganud talle küll tuntuse akadeemilistes ringkondades, kuid mitte lugejaskonna hulgas. Ta on sügavalt veendunud, et kirjanduseks saab pidada vaid neid teoseid, mis tegelevad «elu ja surmaga», kõik muu kuulub mingisse muusse valdkonda ning tekitab temas üksnes hämmeldust.
McCarthy enda romaanid tegelesid elu ja surmaga, kuid olid sedavõrd sünged, et neid polnud võimalik lugeda. See muutus 1992. aastal raamatuga «Kõik need ilusad hobused», mis võitis National Book Awardi ja püsis kaua raamatute müügi edetabelites. Lõpuks ometi oli McCarthy laia lugejaskonnani jõudnud.