Tuntud bulgaaria kirjaniku Pavel Vežinovi (1914–1983) romaani arhitektist minategelane, tundeline loogik, püüab uuesti kätte leida oma kaotatud isiklikku mälu, olles mõistnud, et just sellesse on kätketud tema kui loovisiksuse tuum. Selleks otsib ta kontakti kõikide inimestega, kes tema mälu võiksid elustada, sõidab üle pika aja ka kodukülla ning näeb ema, õde ja noorpõlvearmastatut. Aga alles ootamatult ilmuv mälupilt toob kauaoodatud lahenduse.