Valdavalt jõuab iga järjepidev mõtlemine lõppeks oma binaarse opositsioonini, milles sisaldub omakorda nii ühtsus kui vastandlikkus. Näiteks usk versus teadus, millest vaid ühele ehitatakse üles maailmavaade. Usule toetuvana on elu ja eluressursid koos loodusseadustega armulise Jumala looming, kusjuures inimvaim areneb läbi töö ja taevalike ilmutuste. Inimene on eelkõige vaimolend ja vastutav nii oma mõtete kui tegude eest Jumala ees.

Aastatuhandeid kestnud pühakirjale toetuvad religioonid on konservatiivsed, välissuunas võidelnud paganluse, ateismi, sekularismi ja teiste usutunnistustega, sisemuses ketserluse ja reformatsioonidega, mis on olnud arengu, usu-uuenduse ja usupuhastuse allikas. Kristlik Uus-Testament on judaismi Piiblit alusena säilitav usutunnistus.

Teaduse järgi on elu teke sattumuslik ja kehtivad loodusseadused avastatavad. Inimene on vastutav oma kaasinimeste ees. Teadus on liberaalne, eitab imesid ja pühakirja, on pidevalt ennastuuendav läbi hüpoteeside ja katselise kontrolli.