Esemeline maailm on tihedalt seotud mineviku ja mäluga. Miski ei teki iseenesest ega tühjale kohale. Tarbekunst on oma loomulikus materjali- ja tehnoloogiakesksuses vältimatus seoses traditsioonidega. Ent nii traditsioon kui olemasolev võib olla ka millegi täiesti uue lähtekohaks. Ootamatud assotsiatsioonid olnu või olevaga ongi seekordse Tallinna rakenduskunsti triennaali teema.
Huvi keskmes on kunstniku suhe varem kujundatud esemega uue loomisel, olgu siis tegu «reeglite rikkumise» ja traditsiooni lõhkumise, selle uute külgede avamise või lihtsalt olnu seletamise, mõistmise ja sellest inspireerumisega.
«Kaks lähedast» annab kunstnikule võimaluse personaalselt suhestuda juba olemas esemega. Lähteesemeks tuleb võtta kellegi teise kujundatud ese, mis ei pea tingimata olema samast valdkonnast, siiski palume arvestada lähteteose tehnika ja materjaliga.