Käesolevas raamatus räägitakse kaoseteooria sünniloost ja tähtsamatest arengusuundadest.
Korra ja kaose vahekord on arutluse objektiks üle 2000 aasta. See probleem tõusis uuele tasandile 1965. a., mil Lorenz näitas, et rangelt determineeritud süsteemid võivad mingil arenguetapil muutuda kaootiliseks. Hiljem näidati, et kaosest võib tekkida ka kord. Kujunes uus teadusharu, determineeritud kaos, mis on arenenud tormiliselt viimased kolmkümmend aastat. Kaoseteooriale on leitud rohkesti rakendusi täppisteadustes, keemias, bioloogias, meditsiinis, majandusteaduses ja mujal. Mõned teadlased on väitnud, et kaoseteooria kuulub selle sajandi suurimate avastuste hulka.
