Eugene O'Neill on huvitavamaid kirjanikke, kes kunagi Ameerikast on võrsunud. Ta on kirjutanud ainult näidendeid ja igas neist patustanud mõne vanast ajast pühaks peetud draamakunsti reegli vastu, ent loonud endale uued reeglid ning seadused, mille asjakohasus ja uudsus neid ülimal määral õigustab.
Käesolevas raamatus ilmuvad ta seitse lühinäidendit merest, mis on õieti vaid meeleolupildid ja üksikud stseenid merimeeste ja merega seoses olnud inimeste elust. Ometi on raske leida maailmakirjanduses teost, mis annaks kujukamalt pildi sest karmist ja halastamatust, ent ühtlasi paeluvast elemendist, mille küüsi sattunud inimesed teda vihkavad ja ometi temata elada ei suuda.