Kui mõtelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal määral seotud väljaspool, looduses antuga. Seetõttu on muusikas kujutluslennu vabadus vähem piiratud, millest on tuletatud väide, et muusika on kõige subjektiivsem ja kunstilisem kunst ning suuteline meis äratama teadvusetu valdkonna kõige varjatumaid ja salapärasemaid lätteid.
Karl Leichter 1938