Ilmi Liigi (sündinud Tooming) luules on ööviiulite lõhn, jõulusära lapse silmades, Aasa kodutalu metsade rahu, Hiiumaa randade meremüha, valu Eestimaa ja ta laste saatuse pärast, hoolimine ning Armastus -- lõputa, otsata ja põhjata --, selline armastus, mis kestab üle aegade ja inimeste.
Mullast võetud ja mullaks saava naise, ema ja vanaema igavene, Isa kingitud armastus.