Austria-Ungari eliitkoolis salaja toimuvad sadismi ja alandamise ekstsessid on käesolevas romaanis taustaks nooruk Törlessi vaevalisele eneseleidmisele ülalmainitud ebamäärasuses pekseldes – asjasse puutuvad ka [i:12733] ja imaginaararvud – ning kummaliseks etteaimduseks tulevastest totalitaarsetest diktatuuridest.

«Kasvandik Törlessi hingeheitlused» ilmus 1906. aastal ja oli Austria uuema aja suurima klassiku [i:17554]i esimene raamat, kirjutatud aastal 1903, seega 23-aastase autori sulega ja nüüdsest üle saja aasta tagasi. Ent aegumisest on raamat niisama kaugel kui näiteks [i:81]u «Kevade», mis ilmus 1912-1913. Arno unistuslikkuses võib ju leida ühisjooni Törlessiga, aga Musili selle raamatu maailmas pole Tootsi ega vabastavat huumorit, nagu Lutsul pole Kanti ega puurivat tõsidust.

Kogu Musili mahukat loomingut iseloomustab erakordne väljenduslik täpsuseihalus ja psüühiliste protsesside sõnastamine kujundi kaudu, milles tal pole palju võrdseid. Läbivaks teemaks on ratsionaalse ja irratsionaalse maailma vahelise piiri tabamatus ning siit johtuv inimese äraarvamatus nii heas kui halvas.