«Kasvatus ökokriisi ajastul» on väärt raamat, mille kirjutanud Tampere ülikooli kasvatusteaduse professor
Veli-Matti Värri. Erinevalt Eestist iseloomustab Soomet tugev kasvatusfilosoofiline traditsioon. Värri ütleb: «Minu raamat on filosoofiline, ja eriti kasvatusfilosoofiline kõnelus maailma seisundist ja kasvatuse võimalustest luua alused targale ja kestlikule elamise viisile.»
Kasvatus on seotud kultuurilise tähendus-horisondiga, inimesekäsitusega. «Tänapäeva tehnoloogiline maailmapilt rajaneb valitsemise ja omamise mõttemallidel, mida haridus- ja kasvatusinstitutsioonid taastoodavad ja kinnistavad. Kui neid mõtteid ei vaadata kasvatuse alal kriitilise pilguga üle ega mõisteta kasvatuse eriseisundit, on kasvatus kui sotsialiseerimine osa hävingu loogikast.»
Eestis on kasvatuse mõiste muutunud vähetähtsaks. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ütleb, et seetõttu ka «kasvatusest lähtuvaid probleeme ei osata enam sõnastada ega mõista.» Raamat annab võimaluse järele mõtlemiseks.
Tutvustus kirjastuselt:
Kuidas peaks käituma pedagoog, kes mõistab, et meie eluviis on ökoloogiliselt jätkusuutmatu?
Praegune haridussüsteem peab ületarbimist normaalseks eluviisiks. Haridus seab eeskujuks kodaniku, kelle ülesanne on olla kogu aeg aina produktiivsem. Ideoloogiline püüdlus on siduda haridus- ja koolitusasutused üha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi tarbimiskoormus on keskkonnale talumatu. Kuidas seda küsimust lahendada?
Selleks et elu Maal jätkuks, tuleb meie alusarusaamad inimese ja looduse suhetest ümber mõtestada. Et tulevastel põlvedel oleks elamisväärne elu, tuleb reformida hariduslikku mõtlemist ning haridusasutuste senine roll seada kahtluse alla. Milliseid inimesi me kasvatame? Millist maailmapilti loome? Millistel tingimustel?
Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri (snd 1956) mõtestab oma seni viimases teoses «Haridus ökokriisi ajastul» («Kasvatus ekokriisin aikakaudella», 2018) ümber ökoloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi lähtepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib praeguse haridussüsteemi tausta, mille järgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. Värri mõtiskleb selle üle, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida jätkusuutlik suhe looduse ja kasvatuse vahel.
Raamat on kirjutatud haridustöötajatele ja kasvatusteadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid kultuurikriitilise avaldusena on see ka autori maailmavaadet väljendav manifest. Eestikeelsele raamatule on eessõna kirjutanud Mihkel Kangur ja järelsõna Tiiu Kuurme.
