Tuntud prantsuse ajaloolase ja kirjaniku Georges Duby mahukas essee kunstiloomingu sotsioloogiast on privileeg, lugejale antud eelis osata lugeda märke, mis jäävad massikultuurist kaugele eemale. Õhtumaa kujunemise lugu kirjeldatakse kunsti kaudu, metafooriks täiuslik ehitis – katedraal.
Tohutul teadmistehulgal põhinev ja nauditavalt kirjutatud raamat on Euroopa kultuuri asendamatu teejuht.

Kas pole igaüks, kellel on olnud õnn seista Saint-Denis' varakambri aarete või Chartres'i vitraažide, Giotto freskode või Firenze palazzode ees, endalt küsinud, millised olid ühiskondlikud tingimused ja vaimne õhkkond, mis ümbritsesid ja inspireerisid nende kunstiteoste loojaid? Tuntud prantsuse ajaloolase ja kirjaniku Georges Duby mahukas essee kunstiloomingu sotsioloogiast paigutabki keskaegse Lääne kõrgsaavutused tsivilisatsiooni ajaloo üldisse pilti. Vastavalt sellele, kelle käes oli initsiatiiv ja kus asus kunstiloomingu tulipunkt eri aegadel, jaotub raamat ka osadeks: klooster, katedraal, palee.