Käesolevas raamatus tahab autor esitada kirjas püsinud sõna, näiteid eesti keelest ja meelest, mil viisil ja mis sisudega on maarahvas ja kodumaa muulasedki meie keeles rahvale end avaldanud, kuidas ja missuguse vaimse roaga nad rahvast on toitnud.
Näiteid on püütud valida teoste esimestest trükkidest, niivõrd kui võimalik.
Esimesed keelenäited on valitud Wanradt-Koelli katekismusest (1535) ja J. Lelowi usutunnistuse tekstist (1524-28) ning viimased näited esindavad 1950-ndate aastate stiili.