Raamatu peategelaseks on Kehra. Tegijad võtsid selle töö ette usus, et kes raamatu läbi on lugenud, teab Kehrast mõnevõrra rohkem kui vaid seda, et siin haiseb ja mängitakse käsipalli.

Igal paigal on oma lugu, oma saatus. Iga paik väärib oma loo kirja panemist. Lugudega paikadel on vägi, neid tuntakse ja teatakse. Kehra lood on ka paljudele kohalikelegi suhteliselt tundmatud, sest neid pole seni kirja pandud, jutustajaid aga väheks jäänud.

Raamatust saab lugeda ennemuistsetest aegadest, kui inimese jalg siin alles astuma hakkas, kuni tänase päeva tegemisteni välja. On selgitatud ka üht võimalust, kuidas Kehra oma nime sai, mida see üldse tähendab. Lugeja saab ettekujutuse siinse asustuse arenemisest külast linnaks, mis tekkis küla kõrvale. Kuidas pool sajandit olid siin kõrvuti tehas ja sovhoos, teine teisel pool raudteed, alevivalitsus ja külanõukogu töötasid ühes toas, sest rohkem polnud ruumi. Aga eelkõige on see raamat inimestest, kes siin elanud ja praegu elavad.