«Keldritäis sajarublalisi» on tõeliselt muhe, humoorikas ja rämedalt siiras tagasivaade Eesti ühte kõige põnevamasse ajajärku – nõukaaja hääbumisperioodi, kui vanad reeglid kippusid igast otsast logisema, aga uued veel päriselt ei kehtinud.

Toomas Mikkor ei hoia tagasi. Mõnusa ilukirjandusliku hoo ja säraga on ta kirjeldanud nii diskotegemist kui plaadiäri, tööd kommivabrikus ja teatris, hangeldusi Viru juures, sekeldusi mentide ja KGB-ga, seakasvatust ja peopanemist, mõtteid ärakargamisest läände, kohviäri praamil ja mida kõike veel. Kui oled tol ajal elanud, leiad siit ohtralt äratundmist ja paraja nostalgialaksu, kui ei, siis võid väikese vapustuse osaliseks saada – maailm enne poliitkorrektsust võtab hellematel põlve nõrgaks. Aga lugeda tasub kindlasti – saad naerda, kulmu kortsutada ja ehk vihastadagi. Aga eelkõige saad mõelda. Ja seda poleks vaja karta.

Toomas Mikkor elab juba aastaid väikeses päikeselises Nicaragua rannikulinnas. «Keldritäis sajarublaseid» on tema kolmas raamat.