Marimaal peetakse nende üheks kõige suuremaks poeediks Valentin Kolumbi - seda vähemalt pärast suurt sõda.
Ta on oma suhteliselt lühikese elu (1935-1974) jooksul väga palju kirjutanud ja avaldanud - üle kahekümne kogu luuletusi ja poeeme, värssromaani «Elame, näeme».
Oma luuletuste kirjutamise kõrvalt on ta mari keelde tõlkinud vene klassikat, «Kalevala» runosid, Shakespeare sonette, Goethe ballaade, Petöfi luuletusi ja palju muudki. Peale selle veel mari keele õpiku koolidele.