Kui unes merelainel ma
End tasa õõtsutan.
Liiv vete põhjas kumamas
On kuldse puruna.

Pea kohal lendab kajakas,
Mu nägu silmades.
Ta lendab, vehib tiivaga,
On temal omad veed.

Vee, taeva vahel kõiksuses
Kas olen – ei või jaa.
Neis lainetes-tissides
Ma kiigun vabana.