Ahelkiri ehk õnnekett on omapärane taevakirja liik. Umbes 1883. a. hakati Saksamaal ja mujal Euroopas levitama taevakirju, mis sisaldasid lühikese «taevast tulnud» palveteksti nõudega, et seda kirjutataks ümber üheksa korda ja saadetaks niisama paljudele tuttavatele; selle nõude täitjaid ootavat õnn, mittetäitjaid õnnetus. Pärast maailmasõda kadus kirjadest usuline element. Eestis on seni konstateeritud järgmised ahelkirjade tüübid: usuline ahelkiri, Flandria õnnekett, raudteeametniku õnnekett, Toskaana tänavalauliku õnnekett ja Jumala peale lootjate õnnekett.
Die Kettenbriefe (auch Glücksketten, Kettengebete, Schneeballgebete oder Lawinen genannt) sind eine eigenartige Nebenform der Himmelsbriefe, einer Literaturgattung, deren Wesen und Charakter Autor in diesem kurzen Aufsatz als bekannt voraussetzen muss.
