Köster vaatab Tootsile kahtlustavalt otsa ja läheb kaugemale. On üks põrgutükk see Toots: muud ta ei mõista teha kui vallatust. Õige hea, et ta koolist ära läheb: siin pole ta muud kui pahaks eeskujuks teistele.
Toots näitab köstrile salajas rusikat. Soo, või liiguta jalga! Kui temal tõesti kramp jalas oleks, ootaks ta siis veel köstri õpetusi? Küllap tema krambiga juba toime saab, tehku aga Julk-Jüri oma peenrad ise ja külvaku sinna kasvõi umbrohtu. Jah, nimelt: külvaku või umbrohtu, aga jätku tema jalg rahule. Jalg on jalg, ja peenar on peenar. Oleks olema midagi niisugust... umbrohu seemet või... Raputaks peenarde peale... Küll ta siis näeks. Kurat, kui kahju, et midagi seda sorti asja ühes ei ole... lina- või ristikheinaseemneid näiteks. Aga mistarvis lina- või ristikheinaseemned, võib ju - võib ju - Oh-hoo-hoo-hooo! Jagaja, küll köster seda pärast näeb!
Korraga poeb Toots põõsa taha ja naerab nagu meelest ära. Ühtlasi teeb ta töötajate poole nii koledaid näovigureid, et mitmed suure häälega naerma hakkavad.