Allegooriline satiir «Kilplased» ilmus esmakordselt 1857. a. ning on saanud rumalate ja põikpäiste inimeste üldnimeks.
Kilplaste ennekuulmata narruste ja alpuse kaudu naeruvääristab kirjanik igasugu vaimset piiratust, mõttetut ja sõgedat sagimist ning vähimagi taibukuse puudumist.
Kilplust leiab muuseas hulgaliselt tänapäevalgi, nii et aeg-ajalt oleks päris tululik lauluisa jutuke üle lugeda.