1943. a. Šveitsis ilmunud «Klaaspärlimäng» on kirjaniku peateos, milles väljendub mure maailma ja kultuuri saatuse pärast. Järgides väliselt saksa arenguromaani traditsioone, millest kõneleb juba alapealkiri, vaeb autor sisuliselt humanistliku vaimukultuuri ja tegeliku elu vahekordi.

Fašismi võimuletuleku ja Teise maailmasõja ajal loodud utoopilis-filosoofilise romaani tegevusajaks on kauge tulevik (aasta 2400), kust kirjaniku kaasaega nähakse pseudokultuuri ajastuna, mille sümboliks on ristsõnamõistatused. Klaaspärlimäng seevastu on kõiki teadusi ja kunste hõlmavate sümbolite mäng, mida iga lugeja võib oma võimete kohaselt kaasa mängida.