Käesolevas õppevahendis on pakutud võimalusi tutvuda kuritegevuse nelja sotsioloogilise teooriaga.
Esimesena vaatleme prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi vaateid kuritegevusele kui ühiskonna normaalsele nähtusele. Ta leidis, et kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeks võimatuks ühiskonna arengu, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimuseks on muutused inimeste käitumises, mis on absoluutselt ühtsete käitumisreeglite puhul aga võimatu.
Teisena vaatleme USA sotsioloogi Robert Mertoni seisukohti, kes näitas, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes tähelepanu alt välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid.
Kolmandana on käsitletud Thorsten Sellini kultuurikonflikti teooriat, mis näitab, kuidas erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist.
Viimasena on vaadeldud Gresham Sykesi ja David Matza teooriat, mis näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Selle teooria järgi püüavad kurjategijad negatiivse enesehinnangu vältimiseks terve komplekti neutraliseerimise meetoditega nii endale kui ka teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või et see ei olnudki üldse kuritegu.
Tuleb arvestada, et õppevahendi maht ei võimalda neid teooriaid vaadelda ammendavalt, kuid igaüks neis sisaldab mõtteid, mis võiksid rikastada meie ettekujutust kuritegevusest.
