«Niplamine - pitsiloov käsitööliik. Naistest ja niplamisest rannarootslaste traditsioonis».
Käesolev töö on uurimus rannarootslaste niplistraditsioonist, mis esines Hiiumaal, saartel ja Ruhnus, lähtudes üleüldisest niplise levikust ja tehnikast kui ka selles osalenud inimestest - naistest ja meestest. Vestluste ja materjalide analüüsi põhjal kirjeldatakse ja seletatakse niplisliiki, mida Hiiumaa ja Ruhnu naised viljelesid mitmete põlvkondade vältel, selle osatähtsust tollaste rahvariiete kujundamisel, samuti nimetatud pitsiliigi suhet Euroopa «vabaniplise» (arvpits) areaalis.
Rannarootslaste traditsioon katkes, kui see rahvusgrupp lahkus Eestist II maailmasõja ajal, põgenedes läände, peamiselt Rootsi. Rannarootslaste niplist niblati ilma etteseatud mustrita, löökide arvu järgi (siit nimetus «arvpits»), mis võimaldas ka isikupärasemat väljenduslaadi.