Ajalooline Kodavere kihelkond ulatus Omedu jõest põhjas Emajõe Suursooni lõunas. Läänes piirnesid Kodavere alad Kääpa jõega, idas aga Peipsiga. Sel kombel oli kihelkond looduslikult üsna eraldatud.
Peipsi, suuruselt neljas järv Euroopas, on läbi ajaloo olnud nii ühendajaks kui lahutajaks. Järv oli põhiliseks ühendusteeks muinasajal, samas aga piiritles see siinsete alade jäämise euroopa kultuuriareaali.
Peipsi idakaldalt on siia sajandite jooksul tulnud nii vadjalasi kui venelasi. XVII ja XVIII sajandil kinnitasid siin kanda tagakiusamise eest pakku tulnud vene vanausulised. Kodavere mail on nii heas kui ka halvas külg külje kõrval eksisteerinud kolm erinevat kultuuri ning elulaadi. Vastastikused mõjutused peegelduvad nii keeles, kombestikus kui ka arhitektuuris.
Kodavere kihelkonna eesti alade tunnuslikem joon on kodavere murre ehk kõdavere kiil, mida vanade inimeste hulgas tänini kõneldakse. Siinne kant on eesti kultuurile andnud mitmeid suurkujusid nagu luuletajad [i:3855] ja [i:5397] ning helilooja [i:10667].
Peipsi ranniku tänavkülades elavad vene vanausulised on oma eripärase elulaadi läbi sajandite säilitanud. Usk on vanausuliste identiteedi alustala ning on tänapäevani igas eluvaldkonnas tähtsal kohal. Kunagised elatusallikad kalapüük ja sibulakasvatus on täna osa elustiilist. See-tõttu kutsutakse neid teinekord rahvasuus ka sibulavenelasteks.
Baltisakslased on pika ajalooperioodi jooksul mõjutanud meie kultuuriruumi. Kuigi nende lahkumise järel on aeg paljude mõisate kallal teinud tõsist laastamistööd, on ometi järel monumentaalseid jälgi nii hoonete, varemete kui loodusmärkide näol. Säilinud härrastemajad, mõisasüdamete väärikad kõrvalhooned, ka varemed ja mõisapargid aitavad meil täna orienteeruda lähiajaloos.
Võimalust inimesi ja sündmusi fotodel jäädvustada on olnud vaid ligi 150 aastat, tänasel digifoto ajastul kipub see ununema. Just seetõttu on selle albmi koostamisel valik tehtud perioodist, mis jääb sajakonna aasta sisse enne II maailmasõda.
Album püüab edasi anda väikest killukest siinse piirkonna kultuurilisest kirevusest. Inimestest, eludest ja oludest nii erinevatest, ent ometi samas ruumis põimuvatest. Raamatut koostades ei püüdnud me anda ajalooliselt ammendavat ülevaadet või läbilõiget Kodavere kihelkonnast, vaid tahtsime sõna anda eelkõige inimestele, keda neil fotodel kujutatud on. Oleme soovinud jagada teiega seda emotsiooni, mida need fotod erinevatest allikatest meieni jõudes kaasa on toonud.
