KÜPSE RUKKI AEGU
Oi rukist, rukist! Küpset rukist!
Põld nagu tõusuaegne meri
on katnud muistsed talupiirid
ja varemete kivinukid.
Läks autokoorem uudseteri,
lõhn järel leivast ning bensiinist.

Siis miski soojaks kütab hinge
ja helisedes valla puhkeb,
lööb laulu nagu kõrgepinge
mitmes pikas juhtmes.