KÜPSE RUKKI AEGU Oi rukist, rukist! Küpset rukist! Põld nagu tõusuaegne meri on katnud muistsed talupiirid ja varemete kivinukid. Läks autokoorem uudseteri, lõhn järel leivast ning bensiinist.
Siis miski soojaks kütab hinge ja helisedes valla puhkeb, lööb laulu nagu kõrgepinge mitmes pikas juhtmes.