Autor meenutab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis aastail 1932-1936. Ta jutustab oma esimestest sammudest advokaadina kodanlikus Eestis, samuti kutsetööst kaitsjana Nõukogude Eesti esimesel aastal ja sõjajärgsel perioodil. Autor kirjeldab mitmeid kohtuprotsesse, mis tema isikliku osavõtu tõttu kaitsjana on kõige enam mällu sööbinud, ning esitab nendel peetud kohtukõned.
