1945. aastal oli Nõukogude Liidu kontrolli all pool Euroopat ja ta kuulus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajate hulka. 1991. aastal oli viie tuhande tuumalõhkepeaga rakettidega relvastatud Nõukogude armees neli miljonit meest ja riik oli maailma teine naftatootja. Aga väga kiiresti tabas Nõukogude Liitu majanduskriis ja rahvaste pead tõstnud enesemääramissoov hakkas seda murendama ning aasta lõpuks lakkas üliriik olemast.
Londoni ülikooli kolledži School of Economics and Political Science professor Vladislav Zubok (sündinud 1958. aastal Moskvas) on põhjaliku uurimistöö tulemusena jõudnud järeldusele, et Mihhail Gorbatšovi idealistlikud ja kiiruga algatatud reformid eesmärgiga Nõukogude Liitu moderniseerida ja demokratiseerida, aga tõid kaasa hoopis kaose majanduses ja rahanduses ning andsid võimaluse rahvaste vabaduspüüdlustele, ei tähendanud siiski riigi paratamatut hävingut, vaid selle võimaldasid toonaste riigijuhtide ja eeskätt Gorbatšovi enda arvukad vead ning tegematajätmised.
«Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine» heidab valgust ka Venemaal pead tõstnud populismile, samuti lääneriikide osale NSV Liidu hävingus ja sellelegi, kui habras on autoritaarne riigivõim.
