Eelmist, 01.01.1994 jõustunud maksukorralduseseadust pidasid kehvakeseks nii maksumaksjad kui ka maksuhaldurid. Seetõttu muudeti seadust pidevalt, sh mõnikord ka maksumaksjale soodsas suunas. Uue MKS-i koostamiseks moodustati Maksumaksjate Liidu eestvõttel 1997. aastal vastav komisjon, mille töö aga soikus. Uuesti asuti asja kallale rahandusministeeriumis 2000. aastal, kus peaettevõtjaks määrati Kristi Lahesoo (praegune Riigikogu rahanduskomisjoni nõunik).
Uus MKS normeerib maksumenetlust oluliselt täpsemalt ja peaks seega paremini tagama maksukohustuslase õiguste kaitse ausa ja õiglase menetluse kaudu. Siiski on ka uues MKS-s küsitavusi ja selgeid vastuolusid. Nii prognoosib õiguskantsler Allar Jõks probleeme uue maksukorralduse seaduse rakendamisel, kuna see ei arvesta tegelikkusega ning sisaldab vastuolusid, riivates kohati pangasaladuse ja ärisaladuse õigust ja isegi inimõigusi («Maksumaksja» nr 7, 2002). MKS sätestab ka maksukohustuse määramise aluspõhimõtte: lähtuda tuleb asjade olemusest ja protsesside tegelikust sisust.
Uus MKS on oma 170 paragrahviga mitu korda mahukam varem kehtinust. Samas on jõustunud veel rida seadusi, mida nii või teisiti tuleb/saab maksumenetluses arvestada. Lisaks MKS-s sätestatud erinormide järgimisele peab maksuhaldur järgima ka 01.01.2002 jõustunud haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud haldusmenetluse üldnorme. 01.01.2002 jõustus ka riigivastutuse seadus (RT I 2001, 47, 260), mis sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. See seadus sisaldab üldnorme maksuhalduri aktide ja toimingute vaidlustamisel Maksuametis ja annab aluse kohtuväliseks hüvitise nõudmiseks.
Maksualaste õiguserikkumiste menetlemisel ja karistuste määramisel kohaldatakse lisaks MKS-le 01.09.02 jõustunud karistusseadustiku üld- ja eriosa sätteid (RTI, 06.07.2001, 61, 364). Uudne on, et kuritegu saavad toime panna ka juriidilised isikud. Väärtegude (varem haldusõigusrikkumine) menetlemine ja karistamine on jätkuvalt maksuametnike pädevuses, kes peavad toimetama samuti 01.09.02 jõustunud väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) kohaselt. Kõik need seadused on kohaldatavad nii inimeste kui juriidiliste isikute puhul.
Seoses võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamisega on alates 01.07.02 muudetud või kehtetuks tunnistatud veel kümneid seadusi, sh on kehtetu raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadus. Maksumenetluse aspektist on oluline äriseadustiku muudatus, mille kohaselt äriühingu juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule (näiteks maksude väärarvutusest tulenevad intressid), vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Tekitatud kahju hüvitamist äriühingule võib nõuda ka äriühingu võlausaldaja (sh maksuhaldur), kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada äriühingu vara arvel. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Kuivõrd riiki esindav maksuhaldur on iga maksukohustuslase jaoks ülekaalukas ja ohtlik »äripartner», siis on MKS läbitöötamine soovitatav mitte üksnes raamatupidajatele- maksuarvestajatele, vaid ka ettevõtte juhtidele.
Käsiaamatusse on koondatud maksukorralduse seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Sätete juures on toodud viiteid muudele seadustele ja Riigikohtu lahenditele, samuti autori kommentaare. Paar pikemat kommentaari on esitatud artiklitena raamatu lõpus.
Vello Vallaste