Kaarel Robert Pusta oli Eesti diplomaat ja poliitik. Ta sündis 29. veebruaril 1883 Narvas, suri 4. mail 1964 Madriidis ning on maetud Hispaaniasse. Pusta elutöö keskkohaks asupaigana kujunes Pariis. Pariis oli maailma poliitilise mõtte keskus noil möödunud aegadel. Pusta oli isikutüübilt literaat, sõnakunstnik. Pustat iseloomustas kõrgenenud usk kirjalikesse lepingutesse, usk öeldud hea (lahke) sõna väesse, usk ühiskondlikku leppesse Rousseau' vaimus. Pusta oli diplomaat globaalse mõtteviisi ning paindliku sõnakunsti võimega.
«Olgem eestlased, ja saagem eurooplasteks» on olnud meie põlvkondadele aksiomaatiline lööklause. Selle aksiomaatilise lausega on määratlemata jäänud põhimõiste –Euroopa – ise. Selle raamatu kaudne eesmärk on Euroopa määratlemise katse diplomaat Pusta kuju kaudu.
Briand, Pusta, Coudenhove-Kalergi olid eurooplased suurte rahuplaanidega. Nemad lootsid anda Euroopale hingerahu Euroopa rahvaste ühendatud jõu, jõuks ühendamise läbi. Pusta aksiomaatiline vaade oli: vaba Eesti vabas ühinenud Euroopas. Briand'i lause oli: meie tulevik on kas ühineda või hävida. Pusta diplomaatiat tabasid pettumused ja tagasilöögid. Ometi pidas ta ennast loomupäraseks optimistiks. Veel raadiokõnes ikestatud kodumaale (1956) kinnitas ta Vaba Eesti uuestisündi. Praegune aeg liigub Euroopa küsimuse jälle esiplaanil püsides. Euroopa uue ühendamisagitatsiooni reklaamikampaanias. Tulevik näitab, kas Kaarel Robert Pusta oli prohvet või kergeusklik õilishing.