«Koolera» on Bulgaaria rahvakirjaniku Ludmill Stojanovi tähtsamaid teoseid, milles autor suure südamlikkuse ja tõepärasusega jutustab 1913. aastal teisest Balkani sõjast koos temaga osavõtnud bulgaaria soldatite – tööliste ja talupoegade elamustest ja vintsutustest, kes olid tehtud kuulekateks malenditeks imperialistlikkude jõudude mustas mängus, milles suurt osa etendas Balkanimaade omavahelistest tülidest huvitatud Austria-Saksa diplomaatia.
Jutustus annab ajalooliselt õige ning tüüpilise pildi viletsusest ja kannatusest, mida elasid üle bulgaaria lihtsoldatid, kellele vihatud tsaar Ferdinand oli määranud etendada «suurtükiliha» osa, olla kuulekaks «halliks karielajaks» selles meeletus, mõttetus, verises avantüüris.
Autor näitab, kui suur on kuristik nende vahel, kes juhivad lihtsate inimeste saatust ja rikastuvad sõja läbi, ja nende vahel, kes hukkuvad lahinguväljal vaenlase tapva tule all. Ta kirjeldab seda, kuidas kuritegelik juhtkond jätab haigestunud soldatid saatuse hoolde ja need, saamata elementaarsematki abi, surevad üksteise järel koolerasse.