See teos pole reisilugu tavalises mõttes, vaid sügavalt filosoofiline mõtisklus.
Autor ütleb teost lõpetades: «Ma elasin Armeenias kümme päeva, aga raamatut kirjutasin üle aasta -- ma elasin Armeenias kaks aastat, [---] õppisin tundma mõisteid: kodumaa ja suguvõsa, traditsioonid ja pärimused.»