Esimest korda on Koset kirjalikult mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus 9 adramaa suuruse külana, kus oli kirik. Kiriku valmimise ajaks on loetud 1230. Kunstiteadlase Villem Raami hinnangul on Kose kirik üks vanemaid Harjumaal. Arvata võib, et Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal kirik hävis. Kirikut on hiljem mitmel korral laiendatud ja ümber ehitatud. Liivi sõja järel seisis see varemeid ning ehitati üles alles Rootsi ajal, mil valmis ka kiriku läänetorn.
19. sajandi keskel, aastail 1856-1858 lammutati vana käärkamber, mille asemele ehitati leerisaal -- nn uus kirik, kus peeti sageli teenistusi. Torn kerkis 1873. aastal praeguse kõrguseni -- 60 meetrit. Torni kaks kella pärinevad 1716. ja 1879. aastast.
Kiriku sisustusest on kantsel valminud 1636. aastal ja pärineb Tallinna meistri Tobias Heintze puunikerdajatelt. Altar valmis 1774. aastal. Altarit kaunistab puidule maalitud tundmatu kunstniku töö, mis 1990. aastal kirikut remontides leiti eelmise altaripildi tagant. Kogu Kose ja tema lähiümbruse elu on aastasadade vältel keerelnud kiriku ümber.
Helve Voll, Hardo Voll