Mida teha, kui need, keda sa armastad – perekond, kodupaik, kodumaa –, heidetakse konspiratsiooniteooriate ja kunstlike hirmude keerisesse ning nad libisevad teise reaalsusesse, kus must on valge ja valge on must?

1931. aastal intervjueeris Briti ajakirjanik Sefton Delmer [i:9862]it. «Sain hetkega aru, mis on tema võimu saladus,» kirjutas Delmer ajalehes The Daily Express. Kui puhkes Teine maailmasõda, värbas Briti luure Delmeri, et kasutada tema teadmisi natside propagandast selle vastu võitlemiseks.

Kui Sefton Delmer 1979. aastal suri, nimetati teda järelehüüdes «sõbralikuks Falstaffiks, kes tundis Hitlerit hästi – ja Hitler elas piisavalt kaua, et seda kahetseda».

Mida on meil sellest õppida?

Samavõrra nagu see raamat on reis propaganda minevikku, on see ka reis propaganda tulevikku.

Peter Pomerantsev jälgib Delmeri teekonda läbi 20. sajandi propagandamaastike. See pole ajalooline teos ega biograafia. Tänapäeva desinformatsiooni uurijana on Pomerantsevi eesmärk aru saada, mida Delmer meile propaganda olemuse ja infosõja kohta õpetab ning kuidas ära tunda korduvaid propagandamustreid, mida Putini administratsioon kasutab. Just nagu korduvad propagandamustrid, kordub ka see, et me ei saa nendega hakkama.

Pomerantsevi põhjalikud ja uudsed arusaamad natside, Nõukogude ja tänapäeva Kremli propaganda sarnasustest ja erinevustest on oluline lugemine kõigile, kes soovivad mõista Kremli valemasinat ja sellele vastu seista. [i:75769]: «Kremli propagandast saab läbi murda, aga selleks läheb vaja veidi kavalust» , EPL 06.03.2024

Peter Pomerantsev (1977) on ajakirjanik, dokumentalist, meediaanalüütik, teadlane ja õppejõud. Ühe Putini Venemaa paremaid kirjeldajana on ta keskendunud võimustruktuuride propagandasõnumite analüüsile. 2015. aastal esines ta ka Tallinnas Lennart Meri konverentsil, samal aastal ilmus eesti keeles tema raamat „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“, 2019. aastal „See ei ole propaganda“.