Eestis pole viipekeele alal seni midagi märkimisväärset korda saadetud. Meil ei ole kasutatavate viibete kartoteeki, üldteoreetilist käsitlust, õpetamise metoodikat, ühtegi sõnaraamatut. Käesolevat väikest sõnastikku tuleks hinnata just sellisel taustal ja võtta seda kui esimest sammu, koos kõigi oma puudustega, eesti viipekeele seisundi ja staatuse normaliseerimisel. Suurem osa sellest tööst on kahtlemata veel ees.
