Pühitsusepidu

Aeg sugupõlvedest pungil peab piljardimajades vahti,
ta sõna lööb rahaks, taob jokkereid maasse kui vaiu,
ju kalad on pannil, nüüd laskem end õitsvuseorgias lahti -
öö viljastub ruttu kus pürgija lauluviis kaigub.

Kaks jalga ta kukla taga on käänatud Kõverale
ja laikudest vetruvad. Pidali silmis kui kõõm.
Käsk naerjale anda on aedniku armuke masajalgne -
jõulupühadeks liuale saagu ta ihu see koerarõõm.