Triinu Meres on luuletusi kirjutanud tüdrukupõlvest saati. Ta enda sõnutsi on luuletused «pigem elu kõrvalsaadus kui eesmärk», ja kahtlemata ei ole kogus «Lagunemine» ühtegi värssi, mis poleks ise sundinud ennast kirjutama.
Ka arvab ta, et kirjutab veel. Kas just luulet, oleneb sellest, missuguseks elu kujuneb. Rasketel aegadel on luuletused need, mis aitavad ellu jääda.