Töö eesmärgiks oli koostada ülevaade eesti lapse käsitlusest kasvatusalases ajakirjanduses 20. sajandi eri perioodidel ja võrrelda kasvatusalast arutelu lapse elu samaaegse refleksiooniga lasteproosas, keskendudes lapse tähenduse rollipõhisele määratlusele.
Teoreetilises osas käsitletakse tähenduse mõistet kui kommunikeerumise tulemust. Tähenduste kujunemist vaadeldakse seoses tähendusruumi kujutelmaga. Tähendus avatakse läbi rollimääratluse. Roll on ühtviisi nii sotsiaalteaduslik kui ka lasteraamatu analüüsi puutuv mõiste. Empiirilises osas analüüsitakse kasvatus(aja)kirjanduses ilmunud eesti lapse kohta uurimusi vahendavaid ning lapse tähenduse kohta määratlusi, arutlusi esitavaid artikleid.
Teine tekstikogum koosnes laste elust pajatavaid lühijutte ning jutustusi sisaldavatest algupärastest lasteraamatutest. Vastavalt U. Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogilisele lapse arengu mudelile loodi lapse neljale võimalikule rollile -- laps kui pere-, ühiskonnaliige, õpilane, maailmaga suhestuja -- tuginev analüüsi struktuur.
Materjali käsitleti ajalooliste perioodide 1900–1918, 1918–1934, 1934–1940, 1940–1956, 1957–1968, 1969–1990 ja 1991–2000 kaupa. Tekstianalüüsi tulemuste esituse keskseks osaks on 3. peatüki alaosad 3.3–3.9, analüütilised ülevaated nimetatud perioodidest.