Laste joonistused – see polegi nii lihtne. Joonistuste uurijad murravad juba üle saja aasta pead, mida laste joonistused tähendavad, ja ei jõua kuidagi üksmeelele, seletused muutuvad aga üha keerulisemaks, sest selgub, et laps ostab rohkem kui arvati. Kui täiskasvanud soovivad imiteerida laste joonistusi, siis püüavad nad teha nii, et käsi pisut väriseks ja jätaks ebakindla või liiga tugeva joone, et osad ei oleks omavahel hästi ühendatud, et tulemus näeks välja pisut «sodine». Muidugi ei ole lapse käsi nii kindel kui täiskasvanul, aga sugugi mitte selles ei peitu laste joonistuste «saladus». Milles siis? Otsime sellele vastust nn. kontuurjoonistuste analüüsi abil – tegeleme ainult vormiga ja ei tegele üldse värviga – ja vaatame põhiliselt seda, kuidas lapsed joonistavad inimest.
