Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani (s. 1918) mälestusraamatus kujutab autor ennast ja teisi säästmata oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut.
«Olen liigagi sageli näinud, kuidas mu kolleegid kukuvad areenil kokku nagu väsinud klounid ning kelle lohistatavad valgusvihust lavatööliste sõbralikud või põlglikud käed. Mina kergitan kaabut, kui küünin veel kübaravarnani ja suudan omal jalal minema kõndida,» ütleb Ilmar Bergman, kes lahkus 2004. a lõplikult Stockholmist ja Kungliga Dramatenist, et jääda Fårö saarele kirjatööd tegema.