«Katre Talviste on kuldsete kätega uurija – kõik, mida ta puudutab, tundub muutuvat teaduseks, kuid jääb siiski alati ka eluliseks. Tema kohta kehtib otseses mõttes Umberto Eco soovitus, et teadust tuleks teha nii, nagu kirjutataks põnevusjuttu või krimiromaani. Muhedas ja inimlähedases rütmis mõtiskleb autor tõlkimise tähtsusest nii Eesti luulemaastikul kui ka elus üldse. «Laulmine iseendast ja teistest» arutleb, kuidas mõista tõlkeid väikerahvaste kontekstis, kus ei tule arvestada mitte ainult sellega, et kodu- ja maailmakirjandus on tihedalt kokku põimunud, vaid ka sellega, et tõlkimine on midagi täiesti igapäevast, mis juhtub tihti kuidagi iseenesest ja märkamatult.

Tõlkimine on siin maal elamisega kaasnev paratamatus, see on kõikjal meie sees ja ümber – küllap veelgi loomulikum tegevus kui luuletamine. Millest ka tõdemus, et Eesti luuletaja on tõlkijana praktiline tegudeinimene, mitte tuulelipp – ta on läinud ja käinud ja maailmast ära toonud selle, mida talle on vaja, ja nüüd on see meil olemas, meie oma. Vaieldamatult. Edasi võib vaadata, mida me selle saagiga nüüd peale hakkame.

Katre Talviste kaitses 2007. aastal Pariisi 12. Ülikoolis (nüüd Université Paris-Est Créteil Val de Marne) doktorikraadi Charles Baudelaire'i tõlgetest ja tõlgendamisest Eestis ja jätkab oma teadustegevust Tartu ülikoolis. Ta on ajakirja Interlitteraria tegevtoimetaja ning kirjanduse õppematerjalide toimetaja kirjastuses Avita. Talviste on avaldanud mitmel pool artikleid prantsuse kirjanduse retseptsioonist Eestis ning tõlkinud prantsuse esseistikat, teiste seas Foucault', Baudelaire'i ja Voltaire'i tekste.»