Pealik Bromden, segavereline indiaanlane, keda võimud kurdiks ja tummaks peavad, räägib loo vaimuhaiglast, kus kõikvõimsa Asutuse soovil valitseb Suure Õe tahe. Sellesse kohutavasse halli maailma satub uljas mängur McMurphy, kes alustab visa võitlust oma heidutatud kaaspatsientide kaitseks. Järgneb ühtaegu lustlik ja heroiline, traagiline ja vabastav lõpplahendus.

«Lendas üle käopesa» sai üleöö bestselleriks, sellest tehti suurepärane näidend ning 1975. aastal Miloš Formani ülimalt õnnestunud ekraniseering. Film, mille peaosas on Jack Nicholson, võitis viis Oscarit (parima filmi, režissööri, mees- ja naispeaosa ning stsenaariumi oma). Kesey aga oli filmile pahane, sest selle vaatepunkt erineb üsnagi raamatu omast, mis räägib hullumajas aset leidvast hirmuvalitsusest indiaanlasest patsiendi Pealik Bromdeni pilgu läbi.

1935. a Colorados sündinud Ken Kesey õppis ülikoolis ajakirjandust ning loovkirjutamist. Stanfordis hakkas olümpiatasemel maadleja Kesey vabatahtlikuna psühhoaktiivsete ravimite katsejäneseks ning töötas öövahetuses Menlo Parki veteranide haiglas. Nende kogemuste põhjal kirjutaski ta 1962. aastal oma kuulsaima teose «Lendas üle käopesa», mida peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks romaaniks. Kesey leidis, et patsiendid, kellega ta haiglas kokku puutus (olles sageli ise katsetatavate ravimite mõju all), polnud tegelikult haiged. Nad liigitati hulludeks, kuna nende käitumine ei vastanud ühiskonna normipärastele ootustele.